Ze starofinského *taimi.
| Substantivum | singulár | plurál |
|---|---|---|
| nominativ | taim | taimed |
| genitiv | taime | taimede |
| akuzativ | — | — |
| partitiv | taime | taimi / taimesid |
| illativ | taime / taimesse | taimedesse / taimisse |
| inesiv | taimes | taimedes / taimis |
| elativ | taimest | taimedest / taimist |
| alativ | taimele | taimedele / taimile |
| adesiv | taimel | taimedel / taimil |
| ablativ | taimelt | taimedelt / taimilt |
| translativ | taimeks | taimedeks / taimiks |
| terminativ | taimeni | taimedeni |
| esiv | taimena | taimedena |
| abesiv | taimeta | taimedeta |
| komitativ | taimega | taimedega |
Z anglického time