From Old Norse ætr, from Proto-Germanic *ētijaz.
ætur (comparative ætari, superlative ætastur)
singular | masculine | feminine | neuter |
---|---|---|---|
nominative | ætastur | ætust | ætast |
accusative | ætastan | ætasta | ætast |
dative | ætustum | ætastri | ætustu |
genitive | ætasts | ætastrar | ætasts |
plural | masculine | feminine | neuter |
nominative | ætastir | ætastar | ætust |
accusative | ætasta | ætastar | ætust |
dative | ætustum | ætustum | ætustum |
genitive | ætastra | ætastra | ætastra |
singular | masculine | feminine | neuter |
---|---|---|---|
nominative | ætasti | ætasta | ætasta |
accusative | ætasta | ætustu | ætasta |
dative | ætasta | ætustu | ætasta |
genitive | ætasta | ætustu | ætasta |
plural | masculine | feminine | neuter |
nominative | ætustu | ætustu | ætustu |
accusative | ætustu | ætustu | ætustu |
dative | ætustu | ætustu | ætustu |
genitive | ætustu | ætustu | ætustu |