From üks (“one”) + sarv (“horn”) + -ik (“group of”).
ükssarvik (genitive ükssarviku, partitive ükssarvikut)
| Declension of ükssarvik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | ükssarvik | ükssarvikud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | ükssarviku | ||
| genitive | ükssarvikute | ||
| partitive | ükssarvikut | ükssarvikuid | |
| illative | ükssarvikusse | ükssarvikutesse ükssarvikuisse | |
| inessive | ükssarvikus | ükssarvikutes ükssarvikuis | |
| elative | ükssarvikust | ükssarvikutest ükssarvikuist | |
| allative | ükssarvikule | ükssarvikutele ükssarvikuile | |
| adessive | ükssarvikul | ükssarvikutel ükssarvikuil | |
| ablative | ükssarvikult | ükssarvikutelt ükssarvikuilt | |
| translative | ükssarvikuks | ükssarvikuteks ükssarvikuiks | |
| terminative | ükssarvikuni | ükssarvikuteni | |
| essive | ükssarvikuna | ükssarvikutena | |
| abessive | ükssarvikuta | ükssarvikuteta | |
| comitative | ükssarvikuga | ükssarvikutega | |