From ülikool (“university”) + linnak (“campus”).
ülikoolilinnak (genitive ülikoolilinnaku, partitive ülikoolilinnakut)
Declension of ülikoolilinnak (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | ülikoolilinnak | ülikoolilinnakud | |
accusative | nom. | ||
gen. | ülikoolilinnaku | ||
genitive | ülikoolilinnakute | ||
partitive | ülikoolilinnakut | ülikoolilinnakuid | |
illative | ülikoolilinnakusse | ülikoolilinnakutesse ülikoolilinnakuisse | |
inessive | ülikoolilinnakus | ülikoolilinnakutes ülikoolilinnakuis | |
elative | ülikoolilinnakust | ülikoolilinnakutest ülikoolilinnakuist | |
allative | ülikoolilinnakule | ülikoolilinnakutele ülikoolilinnakuile | |
adessive | ülikoolilinnakul | ülikoolilinnakutel ülikoolilinnakuil | |
ablative | ülikoolilinnakult | ülikoolilinnakutelt ülikoolilinnakuilt | |
translative | ülikoolilinnakuks | ülikoolilinnakuteks ülikoolilinnakuiks | |
terminative | ülikoolilinnakuni | ülikoolilinnakuteni | |
essive | ülikoolilinnakuna | ülikoolilinnakutena | |
abessive | ülikoolilinnakuta | ülikoolilinnakuteta | |
comitative | ülikoolilinnakuga | ülikoolilinnakutega |