debiilik (genitive debiiliku, partitive debiilikut)
Declension of debiilik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | debiilik | debiilikud | |
accusative | nom. | ||
gen. | debiiliku | ||
genitive | debiilikute | ||
partitive | debiilikut | debiilikuid | |
illative | debiilikusse | debiilikutesse debiilikuisse | |
inessive | debiilikus | debiilikutes debiilikuis | |
elative | debiilikust | debiilikutest debiilikuist | |
allative | debiilikule | debiilikutele debiilikuile | |
adessive | debiilikul | debiilikutel debiilikuil | |
ablative | debiilikult | debiilikutelt debiilikuilt | |
translative | debiilikuks | debiilikuteks debiilikuiks | |
terminative | debiilikuni | debiilikuteni | |
essive | debiilikuna | debiilikutena | |
abessive | debiilikuta | debiilikuteta | |
comitative | debiilikuga | debiilikutega |