From enese- (“self”) + piiramine (“limitation”).
enesepiiramine (genitive enesepiiramise, partitive enesepiiramist)
Declension of enesepiiramine (ÕS type 12/oluline, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | enesepiiramine | enesepiiramised | |
accusative | nom. | ||
gen. | enesepiiramise | ||
genitive | enesepiiramiste | ||
partitive | enesepiiramist | enesepiiramisi | |
illative | enesepiiramisse enesepiiramisesse |
enesepiiramistesse enesepiiramisisse | |
inessive | enesepiiramises | enesepiiramistes enesepiiramisis | |
elative | enesepiiramisest | enesepiiramistest enesepiiramisist | |
allative | enesepiiramisele | enesepiiramistele enesepiiramisile | |
adessive | enesepiiramisel | enesepiiramistel enesepiiramisil | |
ablative | enesepiiramiselt | enesepiiramistelt enesepiiramisilt | |
translative | enesepiiramiseks | enesepiiramisteks enesepiiramisiks | |
terminative | enesepiiramiseni | enesepiiramisteni | |
essive | enesepiiramisena | enesepiiramistena | |
abessive | enesepiiramiseta | enesepiiramisteta | |
comitative | enesepiiramisega | enesepiiramistega |