(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)
füüsik (genitive füüsiku, partitive füüsikut)
| Declension of füüsik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | füüsik | füüsikud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | füüsiku | ||
| genitive | füüsikute | ||
| partitive | füüsikut | füüsikuid | |
| illative | füüsikusse | füüsikutesse füüsikuisse | |
| inessive | füüsikus | füüsikutes füüsikuis | |
| elative | füüsikust | füüsikutest füüsikuist | |
| allative | füüsikule | füüsikutele füüsikuile | |
| adessive | füüsikul | füüsikutel füüsikuil | |
| ablative | füüsikult | füüsikutelt füüsikuilt | |
| translative | füüsikuks | füüsikuteks füüsikuiks | |
| terminative | füüsikuni | füüsikuteni | |
| essive | füüsikuna | füüsikutena | |
| abessive | füüsikuta | füüsikuteta | |
| comitative | füüsikuga | füüsikutega | |