From hüüd + sõna. Coined by Estonian journalist and composer Karl August Hermann in 1884.
hüüdsõna (genitive hüüdsõna, partitive hüüdsõna)
Declension of hüüdsõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | hüüdsõna | hüüdsõnad | |
accusative | nom. | ||
gen. | hüüdsõna | ||
genitive | hüüdsõnade | ||
partitive | hüüdsõna | hüüdsõnu hüüdsõnasid | |
illative | hüüdsõnna hüüdsõnasse |
hüüdsõnadesse hüüdsõnusse | |
inessive | hüüdsõnas | hüüdsõnades hüüdsõnus | |
elative | hüüdsõnast | hüüdsõnadest hüüdsõnust | |
allative | hüüdsõnale | hüüdsõnadele hüüdsõnule | |
adessive | hüüdsõnal | hüüdsõnadel hüüdsõnul | |
ablative | hüüdsõnalt | hüüdsõnadelt hüüdsõnult | |
translative | hüüdsõnaks | hüüdsõnadeks hüüdsõnuks | |
terminative | hüüdsõnani | hüüdsõnadeni | |
essive | hüüdsõnana | hüüdsõnadena | |
abessive | hüüdsõnata | hüüdsõnadeta | |
comitative | hüüdsõnaga | hüüdsõnadega |