From hüüd (“scream”) + sõna (“word”).
hüüdsõna (genitive hüüdsõna, partitive hüüdsõna)
| Declension of hüüdsõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | hüüdsõna | hüüdsõnad | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | hüüdsõna | ||
| genitive | hüüdsõnade | ||
| partitive | hüüdsõna | hüüdsõnu hüüdsõnasid | |
| illative | hüüdsõnna hüüdsõnasse |
hüüdsõnadesse hüüdsõnusse | |
| inessive | hüüdsõnas | hüüdsõnades hüüdsõnus | |
| elative | hüüdsõnast | hüüdsõnadest hüüdsõnust | |
| allative | hüüdsõnale | hüüdsõnadele hüüdsõnule | |
| adessive | hüüdsõnal | hüüdsõnadel hüüdsõnul | |
| ablative | hüüdsõnalt | hüüdsõnadelt hüüdsõnult | |
| translative | hüüdsõnaks | hüüdsõnadeks hüüdsõnuks | |
| terminative | hüüdsõnani | hüüdsõnadeni | |
| essive | hüüdsõnana | hüüdsõnadena | |
| abessive | hüüdsõnata | hüüdsõnadeta | |
| comitative | hüüdsõnaga | hüüdsõnadega | |