From hoog (“impetus”) + aeg (“time”).
hooaeg (genitive hooaja, partitive hooaega)
Declension of hooaeg (ÕS type 22u/leib, g-j gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | hooaeg | hooajad | |
accusative | nom. | ||
gen. | hooaja | ||
genitive | hooaegade | ||
partitive | hooaega | hooaegu hooaegasid | |
illative | hooaega hooajasse |
hooaegadesse hooajusse | |
inessive | hooajas | hooaegades hooajus | |
elative | hooajast | hooaegadest hooajust | |
allative | hooajale | hooaegadele hooajule | |
adessive | hooajal | hooaegadel hooajul | |
ablative | hooajalt | hooaegadelt hooajult | |
translative | hooajaks | hooaegadeks hooajuks | |
terminative | hooajani | hooaegadeni | |
essive | hooajana | hooaegadena | |
abessive | hooajata | hooaegadeta | |
comitative | hooajaga | hooaegadega |