From French idéologie, coined in 1796 by Antoine Destutt de Tracy[1][2] as a compound of Ancient Greek ἰδέα (idéa) + -λογῐ́ᾱ (-logíā).
ideoloogia (genitive ideoloogia, partitive ideoloogiat)
Declension of ideoloogia (ÕS type 1/ohutu, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | ideoloogia | ideoloogiad | |
accusative | nom. | ||
gen. | ideoloogia | ||
genitive | ideoloogiate | ||
partitive | ideoloogiat | ideoloogiaid | |
illative | ideoloogiasse | ideoloogiatesse ideoloogiaisse | |
inessive | ideoloogias | ideoloogiates ideoloogiais | |
elative | ideoloogiast | ideoloogiatest ideoloogiaist | |
allative | ideoloogiale | ideoloogiatele ideoloogiaile | |
adessive | ideoloogial | ideoloogiatel ideoloogiail | |
ablative | ideoloogialt | ideoloogiatelt ideoloogiailt | |
translative | ideoloogiaks | ideoloogiateks ideoloogiaiks | |
terminative | ideoloogiani | ideoloogiateni | |
essive | ideoloogiana | ideoloogiatena | |
abessive | ideoloogiata | ideoloogiateta | |
comitative | ideoloogiaga | ideoloogiatega |