kõnekeel (genitive kõnekeele, partitive kõnekeelt)
Declension of kõnekeel (ÕS type 13/suur, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | kõnekeel | kõnekeeled | |
accusative | nom. | ||
gen. | kõnekeele | ||
genitive | kõnekeelte | ||
partitive | kõnekeelt | kõnekeeli | |
illative | kõnekeelde kõnekeelesse |
kõnekeeltesse kõnekeelisse | |
inessive | kõnekeeles | kõnekeeltes kõnekeelis | |
elative | kõnekeelest | kõnekeeltest kõnekeelist | |
allative | kõnekeelele | kõnekeeltele kõnekeelile | |
adessive | kõnekeelel | kõnekeeltel kõnekeelil | |
ablative | kõnekeelelt | kõnekeeltelt kõnekeelilt | |
translative | kõnekeeleks | kõnekeelteks kõnekeeliks | |
terminative | kõnekeeleni | kõnekeelteni | |
essive | kõnekeelena | kõnekeeltena | |
abessive | kõnekeeleta | kõnekeelteta | |
comitative | kõnekeelega | kõnekeeltega |