From kōd (“two (gen.)”) + kimdõz (“-tieth”).
kōdkimdõz
singular (ikšlug) | plural (pǟgiņlug) | |
---|---|---|
nominative (nominatīv) | kōdkimdõz | kōdkimdõndõd |
genitive (genitīv) | kōdkimdõnd | kōdkimdõndõd |
partitive (partitīv) | kōdkimdõndt | kōdkimdõndidi |
dative (datīv) | kōdkimdõndõn | kōdkimdõndõdõn |
instrumental (instrumentāl) | kōdkimdõndõks | kōdkimdõndõdõks |
illative (illatīv) | kōdkimdõndõ | kōdkimdõndiž |
inessive (inesīv) | kōdkimdõndõs kōdkimdõnds |
kōdkimdõndis |
elative (elatīv) | kōdkimdõndõst kōdkimdõndst |
kōdkimdõndist |