From Swedish karaff, from German Karafe, from Italian caraffa, probably from Arabic غُرْفَة (ḡurfa, “cup or dipper”), from غَرَفَ (ḡarafa, “to ladle”).
karahvi
Inflection of karahvi (Kotus type 5/risti, no gradation) | |||
---|---|---|---|
nominative | karahvi | karahvit | |
genitive | karahvin | karahvien | |
partitive | karahvia | karahveja | |
illative | karahviin | karahveihin | |
singular | plural | ||
nominative | karahvi | karahvit | |
accusative | nom. | karahvi | karahvit |
gen. | karahvin | ||
genitive | karahvin | karahvien | |
partitive | karahvia | karahveja | |
inessive | karahvissa | karahveissa | |
elative | karahvista | karahveista | |
illative | karahviin | karahveihin | |
adessive | karahvilla | karahveilla | |
ablative | karahvilta | karahveilta | |
allative | karahville | karahveille | |
essive | karahvina | karahveina | |
translative | karahviksi | karahveiksi | |
abessive | karahvitta | karahveitta | |
instructive | — | karahvein | |
comitative | See the possessive forms below. |