(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)
keemik (genitive keemiku, partitive keemikut)
| Declension of keemik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | keemik | keemikud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | keemiku | ||
| genitive | keemikute | ||
| partitive | keemikut | keemikuid | |
| illative | keemikusse | keemikutesse keemikuisse | |
| inessive | keemikus | keemikutes keemikuis | |
| elative | keemikust | keemikutest keemikuist | |
| allative | keemikule | keemikutele keemikuile | |
| adessive | keemikul | keemikutel keemikuil | |
| ablative | keemikult | keemikutelt keemikuilt | |
| translative | keemikuks | keemikuteks keemikuiks | |
| terminative | keemikuni | keemikuteni | |
| essive | keemikuna | keemikutena | |
| abessive | keemikuta | keemikuteta | |
| comitative | keemikuga | keemikutega | |