From kiil (“wedge”) + kiri (“writing”).
kiilkiri (genitive kiilkirja, partitive kiilkirja)
Declension of kiilkiri (ÕS type 24u/padi, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | kiilkiri | kiilkirjad | |
accusative | nom. | ||
gen. | kiilkirja | ||
genitive | kiilkirjade | ||
partitive | kiilkirja | kiilkirju kiilkirjasid | |
illative | kiilkirja kiilkirjasse |
kiilkirjadesse kiilkirjusse | |
inessive | kiilkirjas | kiilkirjades kiilkirjus | |
elative | kiilkirjast | kiilkirjadest kiilkirjust | |
allative | kiilkirjale | kiilkirjadele kiilkirjule | |
adessive | kiilkirjal | kiilkirjadel kiilkirjul | |
ablative | kiilkirjalt | kiilkirjadelt kiilkirjult | |
translative | kiilkirjaks | kiilkirjadeks kiilkirjuks | |
terminative | kiilkirjani | kiilkirjadeni | |
essive | kiilkirjana | kiilkirjadena | |
abessive | kiilkirjata | kiilkirjadeta | |
comitative | kiilkirjaga | kiilkirjadega |