kiku
Inflection of kiku (Kotus type 1/valo, no gradation) | ||||
---|---|---|---|---|
nominative | kiku | kikut | ||
genitive | kikun | kikujen | ||
partitive | kikua | kikuja | ||
illative | kikuun | kikuihin | ||
singular | plural | |||
nominative | kiku | kikut | ||
accusative | nom. | kiku | kikut | |
gen. | kikun | |||
genitive | kikun | kikujen | ||
partitive | kikua | kikuja | ||
inessive | kikussa | kikuissa | ||
elative | kikusta | kikuista | ||
illative | kikuun | kikuihin | ||
adessive | kikulla | kikuilla | ||
ablative | kikulta | kikuilta | ||
allative | kikulle | kikuille | ||
essive | kikuna | kikuina | ||
translative | kikuksi | kikuiksi | ||
abessive | kikutta | kikuitta | ||
instructive | — | kikuin | ||
comitative | See the possessive forms below. |
kiku
From Proto-Austronesian *kikuʀ.
kiku