From klukka (“clock”) + stund (“while, hour”).
klukkustund f (genitive singular klukkustundar, nominative plural klukkustundir)
singular | plural | |||
---|---|---|---|---|
indefinite | definite | indefinite | definite | |
nominative | klukkustund | klukkustundin | klukkustundir | klukkustundirnar |
accusative | klukkustund | klukkustundina | klukkustundir | klukkustundirnar |
dative | klukkustund | klukkustundinni | klukkustundum | klukkustundunum |
genitive | klukkustundar | klukkustundarinnar | klukkustunda | klukkustundanna |