kool (“school”) + õpetaja (“teacher”)
kooliõpetaja (genitive kooliõpetaja, partitive kooliõpetajat)
Declension of kooliõpetaja (ÕS type 1/ohutu, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | kooliõpetaja | kooliõpetajad | |
accusative | nom. | ||
gen. | kooliõpetaja | ||
genitive | kooliõpetajate | ||
partitive | kooliõpetajat | kooliõpetajaid | |
illative | kooliõpetajasse | kooliõpetajatesse kooliõpetajaisse | |
inessive | kooliõpetajas | kooliõpetajates kooliõpetajais | |
elative | kooliõpetajast | kooliõpetajatest kooliõpetajaist | |
allative | kooliõpetajale | kooliõpetajatele kooliõpetajaile | |
adessive | kooliõpetajal | kooliõpetajatel kooliõpetajail | |
ablative | kooliõpetajalt | kooliõpetajatelt kooliõpetajailt | |
translative | kooliõpetajaks | kooliõpetajateks kooliõpetajaiks | |
terminative | kooliõpetajani | kooliõpetajateni | |
essive | kooliõpetajana | kooliõpetajatena | |
abessive | kooliõpetajata | kooliõpetajateta | |
comitative | kooliõpetajaga | kooliõpetajatega |