From Proto-Finnic *lëtva, probably a sound-symbolic stem. The term has been compared to dialectally attested Finnish letveikkö (“bog, marsh”), letvakka (“limp, loose, flaccid”) and lelvä (“swamp, marsh”).
lõtv (genitive lõdva, partitive lõtva, comparative lõdvem, superlative kõige lõdvem or lõdvim)
Declension of lõtv (ÕS type 22u/leib, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | lõtv | lõdvad | |
accusative | nom. | ||
gen. | lõdva | ||
genitive | lõtvade | ||
partitive | lõtva | lõtvu lõtvasid | |
illative | lõtva lõdvasse |
lõtvadesse lõdvusse | |
inessive | lõdvas | lõtvades lõdvus | |
elative | lõdvast | lõtvadest lõdvust | |
allative | lõdvale | lõtvadele lõdvule | |
adessive | lõdval | lõtvadel lõdvul | |
ablative | lõdvalt | lõtvadelt lõdvult | |
translative | lõdvaks | lõtvadeks lõdvuks | |
terminative | lõdvani | lõtvadeni | |
essive | lõdvana | lõtvadena | |
abessive | lõdvata | lõtvadeta | |
comitative | lõdvaga | lõtvadega |