From Proto-Finnic *mëëtto, from Proto-Germanic *mētō. Cognate with Votic mõõtto, mõõttu.
mõõt (genitive mõõdu, partitive mõõtu)
Declension of mõõt (ÕS type 22e/riik, t-d gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | mõõt | mõõdud | |
accusative | nom. | ||
gen. | mõõdu | ||
genitive | mõõtude | ||
partitive | mõõtu | mõõte mõõtusid | |
illative | mõõtu mõõdusse |
mõõtudesse mõõdesse | |
inessive | mõõdus | mõõtudes mõõdes | |
elative | mõõdust | mõõtudest mõõdest | |
allative | mõõdule | mõõtudele mõõdele | |
adessive | mõõdul | mõõtudel mõõdel | |
ablative | mõõdult | mõõtudelt mõõdelt | |
translative | mõõduks | mõõtudeks mõõdeks | |
terminative | mõõduni | mõõtudeni | |
essive | mõõduna | mõõtudena | |
abessive | mõõduta | mõõtudeta | |
comitative | mõõduga | mõõtudega |