From meri (“sea”) + vägi (“force”).
merevägi (genitive mereväe, partitive mereväge)
Declension of merevägi (ÕS type 21/jõgi, g-ø gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | merevägi | mereväed | |
accusative | nom. | ||
gen. | mereväe | ||
genitive | merevägede | ||
partitive | mereväge | merevägesid | |
illative | mereväkke mereväesse |
merevägedesse | |
inessive | mereväes | merevägedes | |
elative | mereväest | merevägedest | |
allative | mereväele | merevägedele | |
adessive | mereväel | merevägedel | |
ablative | mereväelt | merevägedelt | |
translative | mereväeks | merevägedeks | |
terminative | mereväeni | merevägedeni | |
essive | mereväena | merevägedena | |
abessive | mereväeta | merevägedeta | |
comitative | mereväega | merevägedega |