rüütelkond (genitive rüütelkonna, partitive rüütelkonda)
| Declension of rüütelkond (ÕS type 22i/külm, d-n gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | rüütelkond | rüütelkonnad | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | rüütelkonna | ||
| genitive | rüütelkondade | ||
| partitive | rüütelkonda | rüütelkondi rüütelkondasid | |
| illative | rüütelkonda rüütelkonnasse |
rüütelkondadesse rüütelkonnisse | |
| inessive | rüütelkonnas | rüütelkondades rüütelkonnis | |
| elative | rüütelkonnast | rüütelkondadest rüütelkonnist | |
| allative | rüütelkonnale | rüütelkondadele rüütelkonnile | |
| adessive | rüütelkonnal | rüütelkondadel rüütelkonnil | |
| ablative | rüütelkonnalt | rüütelkondadelt rüütelkonnilt | |
| translative | rüütelkonnaks | rüütelkondadeks rüütelkonniks | |
| terminative | rüütelkonnani | rüütelkondadeni | |
| essive | rüütelkonnana | rüütelkondadena | |
| abessive | rüütelkonnata | rüütelkondadeta | |
| comitative | rüütelkonnaga | rüütelkondadega | |