From reis (“trip”) + juht (“guide”), calque of German Reiseführer.
reisijuht (genitive reisijuhi, partitive reisijuhti)
Declension of reisijuht (ÕS type 22e/riik, t-ø gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | reisijuht | reisijuhid | |
accusative | nom. | ||
gen. | reisijuhi | ||
genitive | reisijuhtide | ||
partitive | reisijuhti | reisijuhte reisijuhtisid | |
illative | reisijuhti reisijuhisse |
reisijuhtidesse reisijuhesse | |
inessive | reisijuhis | reisijuhtides reisijuhes | |
elative | reisijuhist | reisijuhtidest reisijuhest | |
allative | reisijuhile | reisijuhtidele reisijuhele | |
adessive | reisijuhil | reisijuhtidel reisijuhel | |
ablative | reisijuhilt | reisijuhtidelt reisijuhelt | |
translative | reisijuhiks | reisijuhtideks reisijuheks | |
terminative | reisijuhini | reisijuhtideni | |
essive | reisijuhina | reisijuhtidena | |
abessive | reisijuhita | reisijuhtideta | |
comitative | reisijuhiga | reisijuhtidega |