From riik (“state”) + kogu (“assembly”).
riigikogu (genitive riigikogu, partitive riigikogu)
Declension of riigikogu (ÕS type 17/elu, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | riigikogu | riigikogud | |
accusative | nom. | ||
gen. | riigikogu | ||
genitive | riigikogude | ||
partitive | riigikogu | riigikogusid | |
illative | riigikokku riigikogusse |
riigikogudesse | |
inessive | riigikogus | riigikogudes | |
elative | riigikogust | riigikogudest | |
allative | riigikogule | riigikogudele | |
adessive | riigikogul | riigikogudel | |
ablative | riigikogult | riigikogudelt | |
translative | riigikoguks | riigikogudeks | |
terminative | riigikoguni | riigikogudeni | |
essive | riigikoguna | riigikogudena | |
abessive | riigikoguta | riigikogudeta | |
comitative | riigikoguga | riigikogudega |