From Proto-Finnic *sëpra, borrowed from a Baltic language. Cognate with Finnish seura.
sõber (genitive sõbra, partitive sõpra)
Declension of sõber (ÕS type 24u/padi, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | sõber | sõbrad | |
accusative | nom. | ||
gen. | sõbra | ||
genitive | sõprade | ||
partitive | sõpra | sõpru sõprasid | |
illative | sõpra sõbrasse |
sõpradesse sõbrusse | |
inessive | sõbras | sõprades sõbrus | |
elative | sõbrast | sõpradest sõbrust | |
allative | sõbrale | sõpradele sõbrule | |
adessive | sõbral | sõpradel sõbrul | |
ablative | sõbralt | sõpradelt sõbrult | |
translative | sõbraks | sõpradeks sõbruks | |
terminative | sõbrani | sõpradeni | |
essive | sõbrana | sõpradena | |
abessive | sõbrata | sõpradeta | |
comitative | sõbraga | sõpradega |