From sõja (“war”) + aeg (“time”).
sõjaaeg (genitive sõjaaja, partitive sõjaaega)
| Declension of sõjaaeg (ÕS type 22u/leib, g-j gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | sõjaaeg | sõjaajad | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | sõjaaja | ||
| genitive | sõjaaegade | ||
| partitive | sõjaaega | sõjaaegu sõjaaegasid | |
| illative | sõjaaega sõjaajasse |
sõjaaegadesse sõjaajusse | |
| inessive | sõjaajas | sõjaaegades sõjaajus | |
| elative | sõjaajast | sõjaaegadest sõjaajust | |
| allative | sõjaajale | sõjaaegadele sõjaajule | |
| adessive | sõjaajal | sõjaaegadel sõjaajul | |
| ablative | sõjaajalt | sõjaaegadelt sõjaajult | |
| translative | sõjaajaks | sõjaaegadeks sõjaajuks | |
| terminative | sõjaajani | sõjaaegadeni | |
| essive | sõjaajana | sõjaaegadena | |
| abessive | sõjaajata | sõjaaegadeta | |
| comitative | sõjaajaga | sõjaaegadega | |