From sõda (“war”) + kuulutus (“announcement”).
sõjakuulutus (genitive sõjakuulutuse, partitive sõjakuulutust)
Declension of sõjakuulutus (ÕS type 11/harjutus, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | sõjakuulutus | sõjakuulutused | |
accusative | nom. | ||
gen. | sõjakuulutuse | ||
genitive | sõjakuulutuste | ||
partitive | sõjakuulutust | sõjakuulutusi | |
illative | sõjakuulutusse sõjakuulutusesse |
sõjakuulutustesse sõjakuulutusisse | |
inessive | sõjakuulutuses | sõjakuulutustes sõjakuulutusis | |
elative | sõjakuulutusest | sõjakuulutustest sõjakuulutusist | |
allative | sõjakuulutusele | sõjakuulutustele sõjakuulutusile | |
adessive | sõjakuulutusel | sõjakuulutustel sõjakuulutusil | |
ablative | sõjakuulutuselt | sõjakuulutustelt sõjakuulutusilt | |
translative | sõjakuulutuseks | sõjakuulutusteks sõjakuulutusiks | |
terminative | sõjakuulutuseni | sõjakuulutusteni | |
essive | sõjakuulutusena | sõjakuulutustena | |
abessive | sõjakuulutuseta | sõjakuulutusteta | |
comitative | sõjakuulutusega | sõjakuulutustega |