From Proto-Finnic *solmi, from Proto-Finno-Ugric *ćolme. Cognate to Finnish solmu, Votic sõlmi and sõlmu, Livvi solmi, Moksha (śulma), and Hungarian csomó.
sõlm (genitive sõlme, partitive sõlme)
Declension of sõlm (ÕS type 22i/külm, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | sõlm | sõlmed | |
accusative | nom. | ||
gen. | sõlme | ||
genitive | sõlmede | ||
partitive | sõlme | sõlmi sõlmesid | |
illative | sõlme sõlmesse |
sõlmedesse sõlmisse | |
inessive | sõlmes | sõlmedes sõlmis | |
elative | sõlmest | sõlmedest sõlmist | |
allative | sõlmele | sõlmedele sõlmile | |
adessive | sõlmel | sõlmedel sõlmil | |
ablative | sõlmelt | sõlmedelt sõlmilt | |
translative | sõlmeks | sõlmedeks sõlmiks | |
terminative | sõlmeni | sõlmedeni | |
essive | sõlmena | sõlmedena | |
abessive | sõlmeta | sõlmedeta | |
comitative | sõlmega | sõlmedega |