From sõrm (“finger”) + -ik. Compare Finnish sormikas.
sõrmik (genitive sõrmiku, partitive sõrmikut)
Declension of sõrmik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | sõrmik | sõrmikud | |
accusative | nom. | ||
gen. | sõrmiku | ||
genitive | sõrmikute | ||
partitive | sõrmikut | sõrmikuid | |
illative | sõrmikusse | sõrmikutesse sõrmikuisse | |
inessive | sõrmikus | sõrmikutes sõrmikuis | |
elative | sõrmikust | sõrmikutest sõrmikuist | |
allative | sõrmikule | sõrmikutele sõrmikuile | |
adessive | sõrmikul | sõrmikutel sõrmikuil | |
ablative | sõrmikult | sõrmikutelt sõrmikuilt | |
translative | sõrmikuks | sõrmikuteks sõrmikuiks | |
terminative | sõrmikuni | sõrmikuteni | |
essive | sõrmikuna | sõrmikutena | |
abessive | sõrmikuta | sõrmikuteta | |
comitative | sõrmikuga | sõrmikutega |