sü
sü inan
sü
sü
From Proto-Turkic . Cognate with Old Turkic 𐰾𐰇 (s²ü, “soldier ; army”)
sü
From Proto-Finnic *süü.
sü
Inflection of sü (inflection type 13/ma) | |||
---|---|---|---|
nominative sing. | sü | ||
genitive sing. | sün | ||
partitive sing. | süd | ||
partitive plur. | süid | ||
singular | plural | ||
nominative | sü | süd | |
accusative | sün | süd | |
genitive | sün | süiden | |
partitive | süd | süid | |
essive-instructive | sün | süin | |
translative | süks | süikš | |
inessive | süs | süiš | |
elative | süspäi | süišpäi | |
illative | sühü | süihe | |
adessive | sül | süil | |
ablative | sülpäi | süilpäi | |
allative | süle | süile | |
abessive | süta | süita | |
comitative | sünke | süidenke | |
prolative | südme | süidme | |
approximative I | sünno | süidenno | |
approximative II | sünnoks | süidennoks | |
egressive | sünnopäi | süidennopäi | |
terminative I | sühüsai | süihesai | |
terminative II | sülesai | süilesai | |
terminative III | süssai | — | |
additive I | sühüpäi | süihepäi | |
additive II | sülepäi | süilepäi |