From sisse (“into”) + ütlev (“saying”).
sisseütlev (genitive sisseütleva, partitive sisseütlevat, comparative sisseütlevam, superlative kõige sisseütlevam)
| Declension of sisseütlev (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | sisseütlev | sisseütlevad | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | sisseütleva | ||
| genitive | sisseütlevate | ||
| partitive | sisseütlevat | sisseütlevaid | |
| illative | sisseütlevasse | sisseütlevatesse sisseütlevaisse | |
| inessive | sisseütlevas | sisseütlevates sisseütlevais | |
| elative | sisseütlevast | sisseütlevatest sisseütlevaist | |
| allative | sisseütlevale | sisseütlevatele sisseütlevaile | |
| adessive | sisseütleval | sisseütlevatel sisseütlevail | |
| ablative | sisseütlevalt | sisseütlevatelt sisseütlevailt | |
| translative | sisseütlevaks | sisseütlevateks sisseütlevaiks | |
| terminative | sisseütlevani | sisseütlevateni | |
| essive | sisseütlevana | sisseütlevatena | |
| abessive | sisseütlevata | sisseütlevateta | |
| comitative | sisseütlevaga | sisseütlevatega | |