sõna

Hello, you have come here looking for the meaning of the word sõna. In DICTIOUS you will not only get to know all the dictionary meanings for the word sõna, but we will also tell you about its etymology, its characteristics and you will know how to say sõna in singular and plural. Everything you need to know about the word sõna you have here. The definition of the word sõna will help you to be more precise and correct when speaking or writing your texts. Knowing the definition ofsõna, as well as those of other words, enriches your vocabulary and provides you with more and better linguistic resources.
See also: sona and Soňa

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *sëna.

Pronunciation

This entry needs an audio pronunciation. If you are a native speaker with a microphone, please record this word. The recorded pronunciation will appear here when it's ready.

Noun

sõna (genitive sõna, partitive sõna)

  1. word (unit of language)

Declension

Declension of sõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative sõna sõnad
accusative nom.
gen. sõna
genitive sõnade
partitive sõna sõnu
sõnasid
illative sõnna
sõnasse
sõnadesse
sõnusse
inessive sõnas sõnades
sõnus
elative sõnast sõnadest
sõnust
allative sõnale sõnadele
sõnule
adessive sõnal sõnadel
sõnul
ablative sõnalt sõnadelt
sõnult
translative sõnaks sõnadeks
sõnuks
terminative sõnani sõnadeni
essive sõnana sõnadena
abessive sõnata sõnadeta
comitative sõnaga sõnadega

Derived terms

References

  • sõna”, in Eesti etümoloogiasõnaraamat [Estonian Etymological Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2012

Further reading

  • sõna”, in Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *sëna.

Pronunciation

Noun

sõna

  1. word

Inflection

Declension of sõna (type III/jalkõ, no gradation)
singular plural
nominative sõna sõnad
genitive sõna sõnojõ, sõnoi
partitive sõnna sõnoitõ, sõnoi
illative sõnnasõ, sõnna sõnoisõ
inessive sõnaz sõnoiz
elative sõnassõ sõnoissõ
allative sõnalõ sõnoilõ
adessive sõnallõ sõnoillõ
ablative sõnaltõ sõnoiltõ
translative sõnassi sõnoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “sõna”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn