From täht (“star; letter”) + -stik. Coined by Estonian clergyman and pedagogue Rudolf Kallas in 1881.
tähestik (genitive tähestiku, partitive tähestikku)
Declension of tähestik (ÕS type 25/õnnelik, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | tähestik | tähestikud | |
accusative | nom. | ||
gen. | tähestiku | ||
genitive | tähestike tähestikkude | ||
partitive | tähestikku | tähestikke tähestikkusid | |
illative | tähestikku tähestikusse |
tähestikesse tähestikkudesse | |
inessive | tähestikus | tähestikes tähestikkudes | |
elative | tähestikust | tähestikest tähestikkudest | |
allative | tähestikule | tähestikele tähestikkudele | |
adessive | tähestikul | tähestikel tähestikkudel | |
ablative | tähestikult | tähestikelt tähestikkudelt | |
translative | tähestikuks | tähestikeks tähestikkudeks | |
terminative | tähestikuni | tähestikeni tähestikkudeni | |
essive | tähestikuna | tähestikena tähestikkudena | |
abessive | tähestikuta | tähestiketa tähestikkudeta | |
comitative | tähestikuga | tähestikega tähestikkudega |