From Proto-Finnic *tüüni, from Proto-Finno-Ugric *tiwä-ni. Originally only seen in the North-eastern and Saaremaa dialects, but brought into the standard language partially from Finnish.
tüüne (genitive tüüne, partitive tüünet, comparative tüünem, superlative kõige tüünem)
| Declension of tüüne (ÕS type 1/ohutu, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | tüüne | tüüned | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | tüüne | ||
| genitive | tüünete | ||
| partitive | tüünet | tüüneid | |
| illative | tüünesse | tüünetesse tüüneisse | |
| inessive | tüünes | tüünetes tüüneis | |
| elative | tüünest | tüünetest tüüneist | |
| allative | tüünele | tüünetele tüüneile | |
| adessive | tüünel | tüünetel tüüneil | |
| ablative | tüünelt | tüünetelt tüüneilt | |
| translative | tüüneks | tüüneteks tüüneiks | |
| terminative | tüüneni | tüüneteni | |
| essive | tüünena | tüünetena | |
| abessive | tüüneta | tüüneteta | |
| comitative | tüünega | tüünetega | |