tõestus (genitive tõestuse, partitive tõestust)
Declension of tõestus (ÕS type 11/harjutus, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | tõestus | tõestused | |
accusative | nom. | ||
gen. | tõestuse | ||
genitive | tõestuste | ||
partitive | tõestust | tõestusi | |
illative | tõestusse tõestusesse |
tõestustesse tõestusisse | |
inessive | tõestuses | tõestustes tõestusis | |
elative | tõestusest | tõestustest tõestusist | |
allative | tõestusele | tõestustele tõestusile | |
adessive | tõestusel | tõestustel tõestusil | |
ablative | tõestuselt | tõestustelt tõestusilt | |
translative | tõestuseks | tõestusteks tõestusiks | |
terminative | tõestuseni | tõestusteni | |
essive | tõestusena | tõestustena | |
abessive | tõestuseta | tõestusteta | |
comitative | tõestusega | tõestustega |