(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)
tõrvik (genitive tõrviku, partitive tõrvikut)
Declension of tõrvik (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | tõrvik | tõrvikud | |
accusative | nom. | ||
gen. | tõrviku | ||
genitive | tõrvikute | ||
partitive | tõrvikut | tõrvikuid | |
illative | tõrvikusse | tõrvikutesse tõrvikuisse | |
inessive | tõrvikus | tõrvikutes tõrvikuis | |
elative | tõrvikust | tõrvikutest tõrvikuist | |
allative | tõrvikule | tõrvikutele tõrvikuile | |
adessive | tõrvikul | tõrvikutel tõrvikuil | |
ablative | tõrvikult | tõrvikutelt tõrvikuilt | |
translative | tõrvikuks | tõrvikuteks tõrvikuiks | |
terminative | tõrvikuni | tõrvikuteni | |
essive | tõrvikuna | tõrvikutena | |
abessive | tõrvikuta | tõrvikuteta | |
comitative | tõrvikuga | tõrvikutega |