väike

Hello, you have come here looking for the meaning of the word väike. In DICTIOUS you will not only get to know all the dictionary meanings for the word väike, but we will also tell you about its etymology, its characteristics and you will know how to say väike in singular and plural. Everything you need to know about the word väike you have here. The definition of the word väike will help you to be more precise and correct when speaking or writing your texts. Knowing the definition ofväike, as well as those of other words, enriches your vocabulary and provides you with more and better linguistic resources.
See also: Vaike

Estonian

Alternative forms

Etymology

vähe +‎ -ke

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈvæi̯ke/,
  • Rhymes: -æike
  • Hyphenation: väi‧ke

Adjective

väike (genitive väikese, partitive väikest, comparative väiksem, superlative kõige väiksem)

  1. small (below average in dimensions, scope, total, volume)
    Korterisse saab võtta ainult väikese koera.
    Only a small dog can be taken into the apartment.
  2. small (lower than average in terms of number, quantity, percentage, etc)
    Ainult väike osa ekspordist läheb Aasiasse.
    Only a small part of exports goes to Asia
  3. little (short in time, short-lived; short lasting)
    Teeme nüüd väikse pausi.
    Let's take a little break now.
  4. low (in degree, strength, effect than usual, less than average, of low intensity)

Declension

Declension of väike (ÕS type 10/soolane, no gradation)
singular plural
nominative väike väikesed
accusative nom.
gen. väikese
genitive väikeste
partitive väikest väikeseid
illative väikesesse väikestesse
väikeseisse
inessive väikeses väikestes
väikeseis
elative väikesest väikestest
väikeseist
allative väikesele väikestele
väikeseile
adessive väikesel väikestel
väikeseil
ablative väikeselt väikestelt
väikeseilt
translative väikeseks väikesteks
väikeseiks
terminative väikeseni väikesteni
essive väikesena väikestena
abessive väikeseta väikesteta
comitative väikesega väikestega

or also

Declension of väike (ÕS type 10/soolane, no gradation)
singular plural
nominative väike väiksed
accusative nom.
gen. väikse
genitive väikste
partitive väikst väikseid
illative väiksesse väikstesse
väikseisse
inessive väikses väikstes
väikseis
elative väiksest väikstest
väikseist
allative väiksele väikstele
väikseile
adessive väiksel väikstel
väikseil
ablative väikselt väikstelt
väikseilt
translative väikseks väiksteks
väikseiks
terminative väikseni väiksteni
essive väiksena väikstena
abessive väikseta väiksteta
comitative väiksega väikstega
Declension of väike (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative väike väikesed
accusative nom.
gen. väikese
genitive väikeste
partitive väikest väikesi
illative väikesse
väikesesse
väikestesse
väikesisse
inessive väikeses väikestes
väikesis
elative väikesest väikestest
väikesist
allative väikesele väikestele
väikesile
adessive väikesel väikestel
väikesil
ablative väikeselt väikestelt
väikesilt
translative väikeseks väikesteks
väikesiks
terminative väikeseni väikesteni
essive väikesena väikestena
abessive väikeseta väikesteta
comitative väikesega väikestega

References

  • väike in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • väike”, in Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009

Finnish

Etymology

väikkyä +‎ -e

Pronunciation

Noun

väike

  1. glitter, gleam

Declension

Inflection of väike (Kotus type 48*A/hame, kk-k gradation)
nominative väike väikkeet
genitive väikkeen väikkeiden
väikkeitten
partitive väikettä väikkeitä
illative väikkeeseen väikkeisiin
väikkeihin
singular plural
nominative väike väikkeet
accusative nom. väike väikkeet
gen. väikkeen
genitive väikkeen väikkeiden
väikkeitten
partitive väikettä väikkeitä
inessive väikkeessä väikkeissä
elative väikkeestä väikkeistä
illative väikkeeseen väikkeisiin
väikkeihin
adessive väikkeellä väikkeillä
ablative väikkeeltä väikkeiltä
allative väikkeelle väikkeille
essive väikkeenä väikkeinä
translative väikkeeksi väikkeiksi
abessive väikkeettä väikkeittä
instructive väikkein
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of väike (Kotus type 48*A/hame, kk-k gradation)
first-person singular possessor
singular plural
nominative väikkeeni väikkeeni
accusative nom. väikkeeni väikkeeni
gen. väikkeeni
genitive väikkeeni väikkeideni
väikkeitteni
partitive väikettäni väikkeitäni
inessive väikkeessäni väikkeissäni
elative väikkeestäni väikkeistäni
illative väikkeeseeni väikkeisiini
väikkeihini
adessive väikkeelläni väikkeilläni
ablative väikkeeltäni väikkeiltäni
allative väikkeelleni väikkeilleni
essive väikkeenäni väikkeinäni
translative väikkeekseni väikkeikseni
abessive väikkeettäni väikkeittäni
instructive
comitative väikkeineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative väikkeesi väikkeesi
accusative nom. väikkeesi väikkeesi
gen. väikkeesi
genitive väikkeesi väikkeidesi
väikkeittesi
partitive väikettäsi väikkeitäsi
inessive väikkeessäsi väikkeissäsi
elative väikkeestäsi väikkeistäsi
illative väikkeeseesi väikkeisiisi
väikkeihisi
adessive väikkeelläsi väikkeilläsi
ablative väikkeeltäsi väikkeiltäsi
allative väikkeellesi väikkeillesi
essive väikkeenäsi väikkeinäsi
translative väikkeeksesi väikkeiksesi
abessive väikkeettäsi väikkeittäsi
instructive
comitative väikkeinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative väikkeemme väikkeemme
accusative nom. väikkeemme väikkeemme
gen. väikkeemme
genitive väikkeemme väikkeidemme
väikkeittemme
partitive väikettämme väikkeitämme
inessive väikkeessämme väikkeissämme
elative väikkeestämme väikkeistämme
illative väikkeeseemme väikkeisiimme
väikkeihimme
adessive väikkeellämme väikkeillämme
ablative väikkeeltämme väikkeiltämme
allative väikkeellemme väikkeillemme
essive väikkeenämme väikkeinämme
translative väikkeeksemme väikkeiksemme
abessive väikkeettämme väikkeittämme
instructive
comitative väikkeinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative väikkeenne väikkeenne
accusative nom. väikkeenne väikkeenne
gen. väikkeenne
genitive väikkeenne väikkeidenne
väikkeittenne
partitive väikettänne väikkeitänne
inessive väikkeessänne väikkeissänne
elative väikkeestänne väikkeistänne
illative väikkeeseenne väikkeisiinne
väikkeihinne
adessive väikkeellänne väikkeillänne
ablative väikkeeltänne väikkeiltänne
allative väikkeellenne väikkeillenne
essive väikkeenänne väikkeinänne
translative väikkeeksenne väikkeiksenne
abessive väikkeettänne väikkeittänne
instructive
comitative väikkeinenne
third-person possessor
singular plural
nominative väikkeensä väikkeensä
accusative nom. väikkeensä väikkeensä
gen. väikkeensä
genitive väikkeensä väikkeidensä
väikkeittensä
partitive väikettään
väikettänsä
väikkeitään
väikkeitänsä
inessive väikkeessään
väikkeessänsä
väikkeissään
väikkeissänsä
elative väikkeestään
väikkeestänsä
väikkeistään
väikkeistänsä
illative väikkeeseensä väikkeisiinsä
väikkeihinsä
adessive väikkeellään
väikkeellänsä
väikkeillään
väikkeillänsä
ablative väikkeeltään
väikkeeltänsä
väikkeiltään
väikkeiltänsä
allative väikkeelleen
väikkeellensä
väikkeilleen
väikkeillensä
essive väikkeenään
väikkeenänsä
väikkeinään
väikkeinänsä
translative väikkeekseen
väikkeeksensä
väikkeikseen
väikkeiksensä
abessive väikkeettään
väikkeettänsä
väikkeittään
väikkeittänsä
instructive
comitative väikkeineen
väikkeinensä

Derived terms