välja (“out”) + kutse (“call; invitation”)
väljakutse (genitive väljakutse, partitive väljakutset)
Declension of väljakutse (ÕS type 6/mõte, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | väljakutse | väljakutsed | |
accusative | nom. | ||
gen. | väljakutse | ||
genitive | väljakutsete | ||
partitive | väljakutset | väljakutseid | |
illative | väljakutsesse | väljakutsetesse väljakutseisse | |
inessive | väljakutses | väljakutsetes väljakutseis | |
elative | väljakutsest | väljakutsetest väljakutseist | |
allative | väljakutsele | väljakutsetele väljakutseile | |
adessive | väljakutsel | väljakutsetel väljakutseil | |
ablative | väljakutselt | väljakutsetelt väljakutseilt | |
translative | väljakutseks | väljakutseteks väljakutseiks | |
terminative | väljakutseni | väljakutseteni | |
essive | väljakutsena | väljakutsetena | |
abessive | väljakutseta | väljakutseteta | |
comitative | väljakutsega | väljakutsetega |