vanne (“oath”) + nõu (“counsel”).
vandenõu (genitive vandenõu, partitive vandenõu)
Declension of vandenõu (ÕS type 26/koi, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | vandenõu | vandenõud | |
accusative | nom. | ||
gen. | vandenõu | ||
genitive | vandenõude | ||
partitive | vandenõu | vandenõusid | |
illative | vandenõusse | vandenõudesse | |
inessive | vandenõus | vandenõudes | |
elative | vandenõust | vandenõudest | |
allative | vandenõule | vandenõudele | |
adessive | vandenõul | vandenõudel | |
ablative | vandenõult | vandenõudelt | |
translative | vandenõuks | vandenõudeks | |
terminative | vandenõuni | vandenõudeni | |
essive | vandenõuna | vandenõudena | |
abessive | vandenõuta | vandenõudeta | |
comitative | vandenõuga | vandenõudega |