viibe (“gesture, wave”) + keel (“language”)
viipekeel (genitive viipekeele, partitive viipekeelt)
Declension of viipekeel (ÕS type 13/suur, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | viipekeel | viipekeeled | |
accusative | nom. | ||
gen. | viipekeele | ||
genitive | viipekeelte | ||
partitive | viipekeelt | viipekeeli | |
illative | viipekeelde viipekeelesse |
viipekeeltesse viipekeelisse | |
inessive | viipekeeles | viipekeeltes viipekeelis | |
elative | viipekeelest | viipekeeltest viipekeelist | |
allative | viipekeelele | viipekeeltele viipekeelile | |
adessive | viipekeelel | viipekeeltel viipekeelil | |
ablative | viipekeelelt | viipekeeltelt viipekeelilt | |
translative | viipekeeleks | viipekeelteks viipekeeliks | |
terminative | viipekeeleni | viipekeelteni | |
essive | viipekeelena | viipekeeltena | |
abessive | viipekeeleta | viipekeelteta | |
comitative | viipekeelega | viipekeeltega |