From õhk (“air”) + sõiduk (“vehicle”).
õhusõiduk (genitive õhusõiduki, partitive õhusõidukit)
Declension of õhusõiduk (ÕS type 2/õpik, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | õhusõiduk | õhusõidukid | |
accusative | nom. | ||
gen. | õhusõiduki | ||
genitive | õhusõidukite | ||
partitive | õhusõidukit | õhusõidukeid | |
illative | õhusõidukisse | õhusõidukitesse õhusõidukeisse | |
inessive | õhusõidukis | õhusõidukites õhusõidukeis | |
elative | õhusõidukist | õhusõidukitest õhusõidukeist | |
allative | õhusõidukile | õhusõidukitele õhusõidukeile | |
adessive | õhusõidukil | õhusõidukitel õhusõidukeil | |
ablative | õhusõidukilt | õhusõidukitelt õhusõidukeilt | |
translative | õhusõidukiks | õhusõidukiteks õhusõidukeiks | |
terminative | õhusõidukini | õhusõidukiteni | |
essive | õhusõidukina | õhusõidukitena | |
abessive | õhusõidukita | õhusõidukiteta | |
comitative | õhusõidukiga | õhusõidukitega |