õnnetus (genitive õnnetuse, partitive õnnetust)
| Declension of õnnetus (ÕS type 11/harjutus, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | õnnetus | õnnetused | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | õnnetuse | ||
| genitive | õnnetuste | ||
| partitive | õnnetust | õnnetusi | |
| illative | õnnetusse õnnetusesse |
õnnetustesse õnnetusisse | |
| inessive | õnnetuses | õnnetustes õnnetusis | |
| elative | õnnetusest | õnnetustest õnnetusist | |
| allative | õnnetusele | õnnetustele õnnetusile | |
| adessive | õnnetusel | õnnetustel õnnetusil | |
| ablative | õnnetuselt | õnnetustelt õnnetusilt | |
| translative | õnnetuseks | õnnetusteks õnnetusiks | |
| terminative | õnnetuseni | õnnetusteni | |
| essive | õnnetusena | õnnetustena | |
| abessive | õnnetuseta | õnnetusteta | |
| comitative | õnnetusega | õnnetustega | |