üllatus (genitive üllatuse, partitive üllatust)
Declension of üllatus (ÕS type 11/harjutus, no gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | üllatus | üllatused | |
accusative | nom. | ||
gen. | üllatuse | ||
genitive | üllatuste | ||
partitive | üllatust | üllatusi | |
illative | üllatusse üllatusesse |
üllatustesse üllatusisse | |
inessive | üllatuses | üllatustes üllatusis | |
elative | üllatusest | üllatustest üllatusist | |
allative | üllatusele | üllatustele üllatusile | |
adessive | üllatusel | üllatustel üllatusil | |
ablative | üllatuselt | üllatustelt üllatusilt | |
translative | üllatuseks | üllatusteks üllatusiks | |
terminative | üllatuseni | üllatusteni | |
essive | üllatusena | üllatustena | |
abessive | üllatuseta | üllatusteta | |
comitative | üllatusega | üllatustega |