Conjugaison du verbe kihttet (infinif : kihttet).
Indicatif | Conditionnel | Potentiel | Impératif | ||
---|---|---|---|---|---|
Présent | Prétérit | Présent | Présent | Présent | |
je | kihtten | kihttejin | kihttešin | kihttežan | kihttejehkon |
tu | kihttet | kihttejit | kihttešit | kihttežat | kihtte |
il/elle | kihtte | kihttii | kihttešii | kihtteža | kihttejehkos |
nous deux | kihttejetne | kihttiime | kihttešeimme | kihttežetne | kihttejeahkku |
vous deux | kihttebeahtti | kihttiide | kihttešeidde | kihttežeahppi | kihttejeahkki |
ils/elles deux | kihtteba | kihttiiga | kihttešeigga | kihttežeaba | kihttejehkoska |
nous | kihttet | kihttiimet | kihttešeimmet | kihttežat | kihttejehkot kihttejeahkkot |
vous | kihttebehtet | kihttiidet | kihttešeiddet | kihttežehpet | kihttejehket |
ils/elles | kihttejit | kihtteje kihttejedje |
kihttešedje | kihttežit | kihttejehkoset |
thème négatif | kihtte | kihtten | kihtteše | kihtteš | kihtte |
Participe passé | kihtten | ||||
Abessif | kihttekeahttá | ||||
Gérondif | kihttedettiin | ||||
Nom d’action | kihtten |