Conjugaison du verbe láhkket (infinif : láhkket).
Indicatif | Conditionnel | Potentiel | Impératif | ||
---|---|---|---|---|---|
Présent | Prétérit | Présent | Présent | Présent | |
je | láhkken | láhkkejin | láhkkešin | láhkkežan | láhkkejehkon |
tu | láhkket | láhkkejit | láhkkešit | láhkkežat | láhkke |
il/elle | láhkke | láhkkii | láhkkešii | láhkkeža | láhkkejehkos |
nous deux | láhkkejetne | láhkkiime | láhkkešeimme | láhkkežetne | láhkkejeahkku |
vous deux | láhkkebeahtti | láhkkiide | láhkkešeidde | láhkkežeahppi | láhkkejeahkki |
ils/elles deux | láhkkeba | láhkkiiga | láhkkešeigga | láhkkežeaba | láhkkejehkoska |
nous | láhkket | láhkkiimet | láhkkešeimmet | láhkkežat | láhkkejehkot láhkkejeahkkot |
vous | láhkkebehtet | láhkkiidet | láhkkešeiddet | láhkkežehpet | láhkkejehket |
ils/elles | láhkkejit | láhkkeje láhkkejedje |
láhkkešedje | láhkkežit | láhkkejehkoset |
thème négatif | láhkke | láhkken | láhkkeše | láhkkeš | láhkke |
Participe passé | láhkken | ||||
Abessif | láhkkekeahttá | ||||
Gérondif | láhkkedettiin | ||||
Nom d’action | láhkken |