Conjugaison du verbe ruhttet (infinif : ruhttet).
| Indicatif | Conditionnel | Potentiel | Impératif | ||
|---|---|---|---|---|---|
| Présent | Prétérit | Présent | Présent | Présent | |
| je | ruhtten | ruhttejin | ruhttešin | ruhttežan | ruhttejehkon |
| tu | ruhttet | ruhttejit | ruhttešit | ruhttežat | ruhtte |
| il/elle | ruhtte | ruhttii | ruhttešii | ruhtteža | ruhttejehkos |
| nous deux | ruhttejetne | ruhttiime | ruhttešeimme | ruhttežetne | ruhttejeahkku |
| vous deux | ruhttebeahtti | ruhttiide | ruhttešeidde | ruhttežeahppi | ruhttejeahkki |
| ils/elles deux | ruhtteba | ruhttiiga | ruhttešeigga | ruhttežeaba | ruhttejehkoska |
| nous | ruhttet | ruhttiimet | ruhttešeimmet | ruhttežat | ruhttejehkot ruhttejeahkkot |
| vous | ruhttebehtet | ruhttiidet | ruhttešeiddet | ruhttežehpet | ruhttejehket |
| ils/elles | ruhttejit | ruhtteje ruhttejedje |
ruhttešedje | ruhttežit | ruhttejehkoset |
| thème négatif | ruhtte | ruhtten | ruhtteše | ruhtteš | ruhtte |
| Participe passé | ruhtten | ||||
| Abessif | ruhttekeahttá | ||||
| Gérondif | ruhttedettiin | ||||
| Nom d’action | ruhtten | ||||