üle (“over”) + käik (“walking, going”)
ülekäik (genitive ülekäigu, partitive ülekäiku)
Declension of ülekäik (ÕS type 22e/riik, k-g gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | ülekäik | ülekäigud | |
accusative | nom. | ||
gen. | ülekäigu | ||
genitive | ülekäikude | ||
partitive | ülekäiku | ülekäike ülekäikusid | |
illative | ülekäiku ülekäigusse |
ülekäikudesse ülekäigesse | |
inessive | ülekäigus | ülekäikudes ülekäiges | |
elative | ülekäigust | ülekäikudest ülekäigest | |
allative | ülekäigule | ülekäikudele ülekäigele | |
adessive | ülekäigul | ülekäikudel ülekäigel | |
ablative | ülekäigult | ülekäikudelt ülekäigelt | |
translative | ülekäiguks | ülekäikudeks ülekäigeks | |
terminative | ülekäiguni | ülekäikudeni | |
essive | ülekäiguna | ülekäikudena | |
abessive | ülekäiguta | ülekäikudeta | |
comitative | ülekäiguga | ülekäikudega |