From aeg (“time”) + kirjanik (“writer”).
ajakirjanik (genitive ajakirjaniku, partitive ajakirjanikku)
Declension of ajakirjanik (ÕS type 25/õnnelik, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | ajakirjanik | ajakirjanikud | |
accusative | nom. | ||
gen. | ajakirjaniku | ||
genitive | ajakirjanike ajakirjanikkude | ||
partitive | ajakirjanikku | ajakirjanikke ajakirjanikkusid | |
illative | ajakirjanikku ajakirjanikusse |
ajakirjanikesse ajakirjanikkudesse | |
inessive | ajakirjanikus | ajakirjanikes ajakirjanikkudes | |
elative | ajakirjanikust | ajakirjanikest ajakirjanikkudest | |
allative | ajakirjanikule | ajakirjanikele ajakirjanikkudele | |
adessive | ajakirjanikul | ajakirjanikel ajakirjanikkudel | |
ablative | ajakirjanikult | ajakirjanikelt ajakirjanikkudelt | |
translative | ajakirjanikuks | ajakirjanikeks ajakirjanikkudeks | |
terminative | ajakirjanikuni | ajakirjanikeni ajakirjanikkudeni | |
essive | ajakirjanikuna | ajakirjanikena ajakirjanikkudena | |
abessive | ajakirjanikuta | ajakirjaniketa ajakirjanikkudeta | |
comitative | ajakirjanikuga | ajakirjanikega ajakirjanikkudega |