häire (genitive häire, partitive häiret)
Declension of häire (ÕS type 6/mõte, length gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | häire | häired | |
accusative | nom. | ||
gen. | häire | ||
genitive | häirete | ||
partitive | häiret | häireid | |
illative | häiresse | häiretesse häireisse | |
inessive | häires | häiretes häireis | |
elative | häirest | häiretest häireist | |
allative | häirele | häiretele häireile | |
adessive | häirel | häiretel häireil | |
ablative | häirelt | häiretelt häireilt | |
translative | häireks | häireteks häireiks | |
terminative | häireni | häireteni | |
essive | häirena | häiretena | |
abessive | häireta | häireteta | |
comitative | häirega | häiretega |