From küüs (“claw, clove”) + lauk (“leek”).
küüslauk (genitive küüslaugu, partitive küüslauku)
Declension of küüslauk (ÕS type 22e/riik, k-g gradation) | |||
---|---|---|---|
singular | plural | ||
nominative | küüslauk | küüslaugud | |
accusative | nom. | ||
gen. | küüslaugu | ||
genitive | küüslaukude | ||
partitive | küüslauku | küüslauke küüslaukusid | |
illative | küüslauku küüslaugusse |
küüslaukudesse küüslaugesse | |
inessive | küüslaugus | küüslaukudes küüslauges | |
elative | küüslaugust | küüslaukudest küüslaugest | |
allative | küüslaugule | küüslaukudele küüslaugele | |
adessive | küüslaugul | küüslaukudel küüslaugel | |
ablative | küüslaugult | küüslaukudelt küüslaugelt | |
translative | küüslauguks | küüslaukudeks küüslaugeks | |
terminative | küüslauguni | küüslaukudeni | |
essive | küüslauguna | küüslaukudena | |
abessive | küüslauguta | küüslaukudeta | |
comitative | küüslauguga | küüslaukudega |